DW Hower H3 – milline “metsaline”?
Raammudeli ehk H3 olemus on sündinud linnamaastur. Kuid lisaks eeldatavale nelikveole on tal ka tagasillaveoga parkettversioon. Õpime “vedat”.
STATIKAS
Endise “hiinlase” kapoti alla jäi ajaproovile jäänud “kolme teemandiga” 2-liitrine Mitsubishi jõuallikas. Turbiiniga Turbomootori eelised on ilmsed: korralik võimsus, suurepärane dünaamika. Kuid on ka varjukülgi. Sellist mootorit on vaja toita kõrge oktaanarvuga bensiiniga, vähemalt 95. formaadiga… See on neile, kes saavad endale lubada 95. Ja DW Hower H3 ostjate jaoks kohandasid nad selle meie kõige tavalisema 92. mudeliga. See tähendab, et see on ka võimalik, kuigi mitte väga soovitav.
Ja samal ajal suutsid hiinlased mahtuda Euro-5 ökostandardisse. Ja meie teemaksureaalsuses, olles kägistanud mootori anded 149 hj. Tegelikkuses suudab seade toota umbes 180 jõudu, mis saavutatakse kiibi häälestamise teel.
Juhiistmel on kõik ergonoomiline ja selge. Reguleerimisi on piisavalt, et mugavalt istuda peaaegu iga antropomeetriaga juhi roolis.
Pedaalikoostu geomeetriaga rahul. Nüüd näete harva juhtumit, kus kolme pedaaliga (ja Hower H3, nagu tõelist linnamaasturit, toodetakse manuaalkäigukastiga) talvistes jahi- ja kalastusjalatsites ei, ei, ja te ei saa pidurit vajutada sama aeg kui gaas… Siin on selline jama praktiliselt välistatud – kohti piisavalt korralikuks pedaalimiseks.
Instrumentkaalud on klassikalised nooled. Lugemine on lihtne. Pardaarvuti ekraanil kuvatakse andmed hetke kütusekulu, päevase läbisõidu ja reaalajas. Multimeediasüsteemi värviline ekraan edastab tagurpidikäigu sisselülitamisel tahavaatekaamerast pilti, nagu peabki, värviliste rooliotstega.
Salong on avar igas suunas. Tagumised reisijad on varustatud hea põlveruumiga isegi esiistmete äärmuslikes asendites. Pärast peatugede esialgset demonteerimist saab viiekohalise salongi hõlpsasti ümber kujundada kahekohaliseks reisijate- ja kaubasalongiks. Selline ratastel maja meeldib autoturismi fännidele. Viska madrats põrandale – ja puhka!
Uste sisevooderdusele, välisservale, on monteeritud punased tuled – kui uksed on lahti, siis pimedas paistavad kohe laiusesse kasvanud auto mõõdud. Viies uks tõuseb kõrgele pärast elektriajami aktiveerimist nupuga peegel-kroomliistu kohal. Pagasiruum on väga-väga ruumikas. Varuratas ei olnud salongis maa all, vaid kere põhja all.
Mõõdame kliirensit. Miinimum – 190 mm – leiti mootoriturse esikaitse alt. Maksimaalne – 230 mm – aluse keskel. Tagatelje käigukasti all – 205 mm. Tala tagatelg keerdvedrudel. Esivedrustus on torsioonvarras, see tähendab praktiliselt hävimatu.
LINNAS
Nad otsustasid testida maastikuautot Hower H3 Obi “laval”. Seal, piknikusõprade poolt veel mahatallamata lammilagendikel, on nii talvel kui ka suvel kuhu kinni jääda: mitte lumi, vaid liiv, mitte jää, vaid vesi. Noh, erinevaid süvendeid, küngasid, munakive, kanepit, põõsaid, puid lugematul hulgal.
Aga randa tuleb ikka jõuda. Esindusest läbi jäätunud asfaldi ja mõlkis sillutusplaatide, läbi kiirtee, läbi turvalise ja kvaliteetse kiirtee ideaalse ja mitte nii sileda pinna ning sugugi mitte veatu silla asfaltbetooni.
Keerake võtit ja kapoti all ärkab ellu kaheliitrine turbobrilliant. Sellest, et ta ärkas, annab märku vaid tahhomeetri nõel meeldivalt valgustatud armatuurlaual – salongis on vaikne. Tundub, et Hower H3 loojad ei hoidnud kokku helikindluse pealt, nagu teevad seda valdava enamuse teiste mudelite tootjad.
Kliimaseade – kõigi sõidukikonfiguratsioonide põhivarustus – soojendab üsna mahuka salongi mõne minutiga soojaks. Ahtri taga on tõeline keskmise temperatuuriga siberi talv, salongis – Aafrika. Lisaks on soojendusega esiistmed ning probleemideta nähtavuse tagamiseks tahavaatepeeglid, ahter ja tuuleklaas.
Ülekanded on lisatud selgelt ja ilma krõmpsuta. Start on enesekindel, kiirendus dünaamiline. Talvel pidurdamine, kohati jäine teekate on ohutu.
Ohutusega läheb Hower H3-l väga hästi: lisaks mitteblokeeruvale pidurisüsteemile on olemas hädapidurdusabisüsteem ja elektrooniline pidurdusjõu jaotussüsteem. Seal on isegi süsteemid rehvirõhu jälgimiseks, kütusevarustuse automaatne väljalülitamine kokkupõrgete korral, rääkimata turvaroolisambast, esiturvapatjadest, Isofixist, eriti tugevast N-CFP Frame kerest ja tugevdatud stangedega ustest.
Juhib kenasti, täpselt, vedrustus sööb kõik asfaldiprobleemid ja -probleemid jäljetult ära ning isegi silla “poolpesulaud” ei reageeri ebamugavusega. Ei mingit vibratsiooni ega klõbinat – hea müra- ja vibratsioonikaitse! Samas ja termo-: salongis on soe ja hubane. Ja pikkadel foorideta lõikudel saab lubada ka püsikiirusehoidjat, see on juba ükskõik millise versiooni põhikonfiguratsioonis. Ja liigset kütusekulu ei kuvata – sõidame monodrive'iga mööda linna ringi.
VÄLJAS ASFALT
Proovime autot lumega kaetud rannas. Me ühendame nelikvedu (sõidurežiim seatakse keskkonsooli allosas olevate klahvidega: 2H, 4H või 4L). L on madala käigu režiim, mille moodustab BorgWarneri ülekandekorpus. Ja “jaotusmaterjali” olemasolu on märk tõelisest maasturist…
Kahetonnine auto, ilma pingutuseta, laotab Obi ranniku valges “sulepeenras” sügavat rööpa. Pika käiguga vedrustus töötab suurepäraselt, neelab põrutusteta muhke ja lohke. Tagasiside maanteelt rooli kohta on üsna adekvaatne. 30-kraadise veerega mööda libedat kallakut sõites rullus rannik peaaegu jääle – talverehvide vastupidavusest jäi ilmselgelt väheks. Mootori pöördemomendid aitasid vastu pidada ja takistust ületada ning Hower H3-l on nagu korralikul maasturil 250 njuutonmeetrit. Dünaamika tõttu tuli külmunud veest välja peaaegu kuivana.
Ühesõnaga on auto maastikuvõimalused enam kui meeldivad. Pärast spetsiaalset väljaõpet, mille läbivad ainult tõelised maasturid, saate Hower H3-ga ohutult asuda kõigile keerulistele kodumaistele teedele. Samal ajal käitub see asfaldil nagu tasakaalustatud mugav crossover.
Lühidalt öeldes on DW Hower H3 väga hea mitmeotstarbeline sõiduk igaks elujuhtumiks.
AUTOMAATNE OMAND
Aga usaldusväärsus ja likviidsus? Täiesti probleemideta autosid pole olemas. Ja kui foorumeid üle vaadata, tuvastavad omanikud ikkagi probleemid. Milline?
Igor: “Välja arvatud RAADIO, pole probleemi.”
(Ja see probleem lahendatakse garantii ajal, samal ajal kui DW Hower H3 on endiselt garantii all.)
Vladimir: “Ainus multimeedia jamm on see, et raadio mõnikord ei tööta korralikult. Nad lubasid selle järgmisel nädalal peakomplekti vahetamisega garantii korras korda teha. Ainus nõuanne: MEHED! – jälgige väljalaskekollektori pingutamist (see on 3. Khovryusha haigus). Kui pingutus (COLLECTOR) läheb lahti, tuleb see vahetada – tekivad praod.
Anton: “Põrandamatte ei kinnitata kuidagi. Nõus, võib-olla mõne jaoks tundub see tühiasi, aga ma olen juba väsinud nende parandamisest. Klaasipuhastite, suunatulede jms töö eest vastutavad releed on väga valjud, mis mind isiklikult veidi häirib.
Ja veel paar arvustust saidilt Auto.ru:
«Operatsiooni käigus midagi ebatavalist ei ilmnenud, kõik oli nagu proovisõidul. Võrreldes eelmiste aastate ja ilma turbota H3-ga, võib muidugi ennekõike märkida dünaamikat – maanteel ja linnas on auto täiesti erinev, turbiin teeb sellest lendava tanki. Täiustatud pidurid ja tundus, et Shumkov oli parem. Mind rõõmustas nelikveo ja tagasi lihtsam ühendamine, eelmisel H3-l oli see kehvem. Ainus negatiivne on see, et kui tahad dünaamilises režiimis joas liikuda, siis pead hargima, turbo põletab enesekindlalt bensiini). Noh, kes ei viitsi, need, kes konkreetseks otstarbeks, jahiks, kalastamiseks, konkreetseteks tööoludeks otsivad läbitavat, odavat ülalpidamist, tagasihoidlikku, kuid dünaamilist transpordivahendit, jäävad 100% rahule.
“Teenuse ja omandihinnad on väga julgustavad. Kütuse suhtes vähenõudlik ja selle klassi jaoks ökonoomne. Komplekt sisaldab kõike ja isegi seda, mida te ei vaja. Leid jahi- ja kalapüügi austajatele. Töökindel mootor ja mitte vähem töökindel käigukast tagavad hea maastikuvõimekuse. Pagasiruum on muljetavaldav. Turbomootor on väga äge, mis mõjutab linnatsüklis sõitu. Lisaks on see ökonoomne: 11 liitrit sajale kombineeritud tsüklis on suure ja raske auto kohta väga hea näitaja.
Ja lõpuks likviidsuse kohta. Täna müüakse poolteist kuni kaks aastat vanust nelikveolist DW Hower H3, mille läbisõit on umbes 20 tuhat km, järelturul keskmise hinnaga 1 miljon tingimuslikku ühikut – 15-20 protsenti odavamalt kui nemad. osteti. Suhteliselt suure läbisõiduga (alla 50-60 tuhande) on see muidugi odavam ja väikesega (on neid) isegi kallim kui kahe aasta tagune diilerihind. Samuti on reklaame spetsiaalsetes Interneti-ressurssides, need maasturid võetakse ka vahetusprogrammi raames. See tähendab, et likviidsusega pole probleeme, tundub.