Milline endistest liiduvabariikidest suutis oma autotööstuse säilitada?
Autotööstus on võib-olla üks NSV Liidu lagunemisest kõige enam mõjutatud rahvamajanduse harusid. Peaaegu kõiki tehaseid ühendas vabariikidevaheline koostöö. Ametiühingu lagunemisega lagunesid kõik need aastakümnete jooksul tekkinud sidemed ning tehased hakkasid sulgema ja pankrotti minema.
Nõukogude autode kvaliteedist me selles artiklis ei räägi – see on hoopis teine lugu. Kuigi see oli üsna keskmise kvaliteediga, rahuldas Nõukogude autotööstus põhimõtteliselt riigi vajadused.
Esimene autotootjate seas oli Vene Föderatsioon (RSFSR). Siin asusid peamised autoettevõtted: Moskva – ZiL, AZLK, Gorki (Nižni Novgorod) – GAZ, Naberežnõje Tšelnõi – KamAZ ja Oka, Uljanovski – UAZ, Miass – Uural, Iževsk – Iž-Moskvitš. Lisaks neile tegutses üle tosina autode kokkupanevat ettevõtet, kus valmistati komponentidest spetsialiseeritud seadmeid.
NSV Liidu kokkuvarisemisega kogesid absoluutselt kõik autotehased tõsist majanduskriisi. Paljud pärast teda ei saanud püsti – ZIL ja AZLK surid kaua ja valusalt.
Venemaa turule sisenesid Lääne-Euroopa, Ameerika, Jaapani ja veidi hiljem Korea ja isegi Hiina autotootjad. Autosid hakati monteerima Kaliningradis ja Vladivostokis, kuid need on kõik välismaised kaubamärgid. Omast, ürgvoolust on alles väga vähe.
Ukraina on suutnud kaitsta vaid pisikest osa oma kunagisest võimsast autotööstusest. Tänaseks on paljud juba unustanud, et Lvivis toodeti suurepäraseid LaZ-busse, Zaporožjes Zaporožjes, Lutskis LuAZ-e, väikseid, kuid väga suure pöördemomendiga maastikusõidukeid ja Kremenchugis võimsaid KrAZ-traktoreid.
Tänaseks on sellest mitmekesisusest alles vaid Kremenchug. Kuid kas mitmesaja veoauto tootmist saab täisväärtuslikuks nimetada? KrAZi parimatel aastatel toodeti selle koosteliinilt mitukümmend tuhat sõidukit.
Valgevene jäi omadele – MAZ-id ja eriti BelAZ – id suutsid pärast Nõukogude Liidu lagunemist vallutada maailmaturu. Valgevene toodangu raskeveokite kaevanduskallurautod suutsid oma hinna tõttu pressida isegi Ameerika Caterpillari. Seda polnud isegi nõukogude aastatel.
Lätis toodeti RAF -i tehases suurepäraseid väikebusse, kuid see hävis iseseisvuse esimestel aastatel. Koos Riia tehasega läks põhja ka Jerevani autotehas, mis töötas Riiast pärit komponentidel. Siin on aastaid toodetud väga nõutud kergbussi.
Mingil hetkel tahtsid nad Jerevanis toota VAZ -i autosid, kuid need plaanid jäid plaanideks.
NSV Liidu surmaga lõppes ka Gruusia auto “Colchis” ajalugu. Nad tegid selle ZiL-i põhjal. Autol oli hunnik vigu ja puudusi, kuid igal aastal mudelit täiustati ja koostekvaliteet paranes.
Tõsi, hiljuti ilmus info, et praegune GAZelle pannakse kokku Gruusias. Kuid see pole täpselt nii!
Kuid Usbekistan, vastupidi, omandas iseseisvusaastatel oma autotööstuse – siin hakati kolmes tehases korraga tootma Korea Daewoosid ja seejärel Ameerika Chevroletsid. Pealegi on mudelivalik väga lai – Matizi purust kuni mitmetonniste veoautodeni. Neid autosid turule ei ekspordita, kuid Usbekistan varustab nende autodega edukalt kõiki oma naabreid.
Kuulujutt on, et Hiina on väga huvitatud oma autode tootmise paigutamisest Kasahstani. Võib-olla lisandub peagi autotootjate kruvikeerajate kokkupanijate ridadesse veel üks endine Nõukogude vabariik.