Võitle Volvoga ja mitte ainult: neutraalse Rootsi sõjatehnika Teise maailmasõja ajal

Teise maailmasõja puhkedes osales enamik suuri ja väikeseid riike erinevatel mandritel veristes lahingutes ja oma relvajõudude loomises, mis oli küllastunud võimsast sõjatehnikast. Samas teavad vähesed, et Lääne-Euroopas oli kaks küllaltki võimsat rahuarmastavat riiki, mis jäid traditsiooniliselt neutraalseks ega kuulunud sõjalistesse blokidesse: Kuninglik Rootsi ja Šveitsi Konföderatsioon.

Neutraalse Rootsi armee sõidukid

Rootsi autotööstus tootis nii rahu- kui ka sõjaajal lihtsaid primitiivseid veoautosid ja soomusautosid, mis atraktiivsete vormide ja arenenud lahenduste poolest ei erinenud sugugi. Samal ajal, vaatamata 1940. aasta veebruaris välja kuulutatud riiklikule neutraalsusele, tootis Rootsi, olles lasknud natside väed läbi oma territooriumi, oma disainiga 40-mm Boforsi õhutõrjekahureid.

Sõjalised tooted Scania-Vabis    

Scania-Vabis (hilisem Scania) omab pikima kogemust militaarsõidukite ehitamisel. Rahvusarmee jaoks on ta alates 1940. aastast tootnud standardseid tagarattaveolisi 3,5-tonnise kapotiga veokeid ja ülemise kabiiniga veokeid, millel on 140 hj bensiinimootor ja 3,8-meetrine üks teljevahe. Kuninglike õhujõudude sõja haripunktis pani ettevõte Scania-Vabis TRM9 (4×2) mudeli 8116 bussi istmele kokku spetsiaalsele kolmetonnisele šassiile koos kõigi üksikute rataste ja antenni kinnitustega spetsiaalsetele katuseraamidele, kus käsk postid ja raadiojaamad paigutati teenindama kaugemaid sõjaväe- ja metsalennuvälju. Aastatel 1943-45. Neid masinaid pandi kokku 323.

Eile ja täna Rootsi õhuväe lennuvälja TRM9 komandopunktis sõjaväebussi LB38F tagaosas. 1943 aasta

1942 aastal alustati kapotiga sõjaväe seeriaveoki F11 (4×4) tootmist uue ülemise neljasilindrilise bensiinimootoriga, mille võimsus on 115 jõudu, lihtsa kabiini ja sama teljevahega (3,8 meetrit). Neljakäiguline käigukast saab olla nelik- või tagaratas ainult integreeritud mehaanilise vintsi ja kaabli väljalaskeavaga sõiduki mõlemal küljel.

Rootsi armee levinuim nelikveo ja tugevdatud kerega F11 veok. 1942-1944

Ebatavalised Scania autoveokid veoauto šassiil

1942 aastal oli Rootsi disainerite ootamatu ja ebatavaline avastus SKP (Scania Karosseri Pansar) mitmeotstarbelised soomukid, mis olid ette nähtud 12–18 inimese kohaletoimetamiseks ja mis olid paigaldatud modifitseeritud kolmetonnisele Scania-Vabis F11 šassiile. 0 (4×4). Mitmed versioonid teenisid Rootsi piiri- ja politseijõudude, kohalike operatsioonide ning ÜRO vägede Rootsi üksustega Küprosel, Kongos ja nii edasi. Nende sõidukite keredel oli kahekordne küljeustega kabiin ja läbipääs soomuskatusega kaubaruumi, vints ja torn 7,62 või 7,92 mm kaliibriga kuulipildujatega. Arendajate väljamõeldud kohaselt pidid V-kujulised terasest põhjakilbid peegeldama maamiinide lööklaine energiat.

Scania-Vabis F11-0 baasil põhinev UPC sõjaväetransport, mille disainist on saanud lähtepunkt tulevaste lahingumasinate loomisel. 1943 aasta

Sõja lõpuks toodeti samal teljevahel täiustatud ja mugavamaid SKPF transportereid. 1960 aasta

Nendel masinatel kasutati 105 ja 115 hj mootoreid, tavalisi käigukaste, hüdropidureid ja kolmetonniseid vintse. Nende mass ulatus 8,5 tonnini, maksimaalne kiirus oli 70 km/h. Kuni 1947. aastani pandi Rootsis kokku 252 sellist masinat.

Volvo sõjalised tooted

1927 aasta kevadel sündinud ja vaikselt tsiviilautode ja veoautode tootmist jätkanud Volvo tegevust II maailmasõja puhkemine ei mõjutanud. 1940 aastal alustas ettevõte aga sõjatehnika eelarendust lootuses, et enne sõja lõppu pole vaja korraldada sõjatehnika masstootmist, alates kergetest “Rootsi džiipidest” kuni kolmeteljeliste traktoriteni välja.

Kergeim sellest rivistusest oli Volvo 911 TPV (4×4) komandöri auto täielikult suletud kerega kaheksakohalisest kolmemeetrise teljevahega PV802 taksost. See oli varustatud 86 hj kuuesilindrilise mootoriga, lihtsa käigukasti ja tugevdatud rehvidega, vajadusel ka lumekettidega. Aastatel 1944-46 ehitati 210 masinat.

Esimene Rootsi džiip on Volvo 911 TPV komandosõiduk, millel on takso kere ja 16-tollised rehvid. 1943 aasta

1930 aastatel koostas ettevõte mitut tüüpi Landsverki kere ja täis- või õhkrehvidega Volvo seeriaveokite põhjal FM31 perekonna lihtsustatud poolsoomustatud sõidukeid viie-kuueliikmelise meeskonnaga, 37-mm suurtükid lahtises tornis. ja Rootsi sõjaväe jaoks mõeldud esisoomuses kuulipilduja. Kuni 1940. aastani pandi kokku veel 30 sarnast soomusmasinat 20- ja 37-mm Boforsi kahuritega.

Sõjaeelne LV83 soomustransportöör, mille katusel 20 mm õhutõrjekahur ja kokpitis kuulipilduja. 1938

M31 kerge masin LV81 šassiil 75 hobujõuga koos tööriistade komplekti ja täisrehvidega transpordiasendis. 1937 aastal

Alates 1942. aastast hakkas Volvo insener Harteliuse juhtimisel tootma uut perekonda kolmetonniseid kapotiga armee veoautosid armee varustuse või 16-20 sõduri kohaletoimetamiseks. Sarnased poolsõjaväelised baasversioonid TLV131, TLV140, TLV141 ja TLV142 (4×4) erinesid mootori võimsuse (90 ja 105 hj), hüdrauliliste õhkpidurite, kapoti kuju, vintsi paigalduse ja kahe teljevahe (3,8 ja 4,1 m) poolest. Osa neist toodeti enne 1955. aastat ja kokku pandud veoautode koguarv ulatus 1000 ühikuni.

Teise põlvkonna Volvo TLV142 sõjaväetraktor 105 hj bensiinimootori ja krokodillinahast kapotiga. 1944 aastal

Sõjajärgsetel aastatel moderniseeriti ja ehitati neid masinaid korduvalt kuni 1970. aastate alguseni. Volvo pani koos SKP transporteritega kokku oma VKP (Volvo Karosseri Pansar) soomukid TLV131 šassiile. Kokku tootis Volvo 200 autot.

Teisel viimasel sõjalisel etapil läks tootmisse TLV142 baasil põhinev VKPF-i võimsam versioon.

Legendaarne maastikutraktorite kolmik

Sõja-aastatel oli kõige huvitavam kahekordse kabiiniga raskete kolmeteljeliste Volvo suurtükitraktorite salaala.

Aastatel 1940-41 tootis ettevõte 148 poolautomaatset suurtükiväe traktorit TVB (6×4) kaherealise kaheksakohalise kabiiniga, kuuesilindrilise mootoriga võimsusega 128 hj, originaalse pardakäigukastiga, tasakaalustatud üherattalise rattaga. tagaveoline vedrustus ja 10-tonnine vintsmootor.

1942 aastal ilmus 10-tonnine (6 × 6) kahekordse kabiiniga kabiiniga traktor TVC, mis loodi Tšehhoslovakkia ettevõtte koda litsentsi alusel. Selle elektrijaama võimsus kasvas 135 jõuni ning esirattad said ülekandekastilt iseseisva vedrustuse ja individuaalse kardaaniajami. Kahe aastaga oleme kokku pannud 168 TVC masinat.

Sõja viimases etapis ehitas Volvo uue 180-hobujõulise mootoriga traktorite prototüübid TVC2 ja TVC3. Esimene oli varustatud tavapärase viiekäigulise käigukastiga, teine ​​kahekäigulise ülekandekastiga poolautomaatse Wilsoniga. 11-tonnise täismassiga versioon TVC3 varustati 10 tf tõmbejõuga vintsiga, mis vedas raskemaid relvi ja kahjustas kuni 50 tonni kaaluvaid soomukeid. 1944-45